Matemaatilise teksti küljendamine 2016/17 sügis

Praktikum 1

Sissejuhatus

Kuna kursuse üheks peamiseks eesmärgiks on anda õppijale oskused elementaarsel tasemel küljendussüsteemi LaTeX kasutamiseks, siis esimeses praktikumis tutvutakse põgusalt tarkvaraga ning proovitakse ka juba vormistada lihtsamaid matemaatikavalemeid.

LaTeXist

LaTeX on tekstikujundussüsteem, mida kasutatakse enamasti teaduslike ajakirjade ja raamatute kujundamiseks, kuid seda saab kergesti kasutada ka muudeks kujundustöödeks, kirjadest raamatuteni välja. Eriti hästi oskab LaTeX kujundada valemitega tekste. LaTeX on susteemi TeX osa, selle programmi stiilipakettide kogu. Saar_Ibrus_LyhikeLaTeXiOpetus.pdf

Mõndadel sümbolitel on LaTeXis eritähendus:
$ & % # _ { } ~ ^ " \ | < >
Seitset neist saab trükkida, kui nende ette tippida langjoon \ :
\$ \& \% \# \_ \{ \}
Ülejääanud sümboleid ja muid erimärke saab trükkida kui aktsente või matemaatilisi sümboleid.

Käsureaga tutvumine

1. Ava stardimenüüst Run
2. Käivita käsurida tippides cmd ning vajutades seejärel OK
   
3. Mine oma kausta
   • Ketta vahetamiseks tipi kettanimi: ning vajuta ENTER (nt H:)
   • Kausta vahetamiseks tipi käsk cd kaustanimi ning vajuta ENTER (nt cd latex)
     
4. Loo oma kausta uus kaust selle aine jaoks tippides käsu mkdir kaustanimi ning vajutades ENTER (nt mkdir latex)

NB! Ülemkausta liikumiseks on käsk cd .. ning kogu kausta sisu väljastab ekraanile käsk dir. Kui käsu täitmine on pooleli või blokeerunud, saab käsu täitmise peatada juhtklahvi Ctrl ja C vajutamisega.

"Tere maailm!"

1. Ava Notepad++ ning loo uus fail
2. Määra dokumenditüübiks article
   \documentclass{article} - see tähendab, et tegemist on lühema tekstiga
3. Lisa päisesse (lähtekoodile eelnev osa) järgnevad paketid
   • \usepackage[T1]{fontenc} - täpitähed
   • \usepackage[utf8]{inputenc} - tekstikodeering utf-8
   • \usepackage[estonian]{babel} - eesti poolitus
4. Lähtekoodi keha algab käsuga \begin{document} ja lõpeb käsuga \end{document}
5. Lisa lähtekoodi mõni sõna või lause (nt tere maailm)
   
6. Salvesta koostatud fail kasutades valikut Save as ning jälgi, et faili nimi koos laiendiga .tex oleks kindlasti jutumärkides (nt "prax1.tex"). Vastasel juhul salvestub fail tavalise tekstidokumendina.
   
7. Kompileerimiseks sisesta käsureale käsk latex failinimi (nt latex prax1.tex)
   
8. Tekkinud .dvi formaadis faili avamiseks trüki käsk yap failinimi (nt yap prax1)

NB! Kommentaariks loetakse % järele jäävat osa

Ülesanded

1. ülesanne

Lae alla fail naidis1.pdf ning proovi samasugune tekst vormistada LaTeXi abil.

Soovitus. Proovi oma koodi võimalikult tihti kompileerida - nii on lihtsam veakohti tuvastada.

Siin on mõned kasuks tulevad teadmised:

• Tühi rida tähendab lõiguvahet
• Reavahe on \\
• \section{pealkiri} - pealkiri
  • Selleks, et saada pealkirju ilma nummerduseta (või ka muudsorti tavapäraselt nummerdatud asju Latexis ilma nummerduseta, tuleb lisada *. Nt \section*{pealkiri}
• \subsection{alapealkiri} - alapealkiri
• \subsubsection{veel üks alapealkiri} - teise taseme alapealkiri
• $ matemaatiline tekst $ - matemaatilise teksti esitamine tavateksti sees toimub dollarimärkide vahel
  • NB! Matemaatilise sisuga teksti kirjutades tuleb ka üksikud muutujad tavateksti sees alati valemirežiimis vormistada
• a \ne b - a ei võrdu b-ga
• \frac{lugeja}{nimetaja} - murdude esitamine
  • Üks võimalus selleks, et murd ei oleks muu tekstiga sama kõrge, vaid normaalsuuruses, on kasutada murru ees käsku \displaystyle. Teine võimalus on näiteks päisesse lisada \everymath{\displaystyle}, mis jätab kõik valemid normaalsuurusesse
• \textbf{paks tekst} - paksus kirjas tekst
• \emph{kaldus tekst} - kaldkirjas tekst
• \paragraph{tekst} - pealkirjaga lõik
• \noindent
• {\small tekst} - väiksem tekst
• \underbar{tekst} - allajoonitud tekst
• \so{hõre tekst} - sõrendus, vajab paketti soul
  (Täpitähtede saamiseks selles paketis ä = \"{a})
• \usepackage{indentfirst} - pealkirja järgse lõigu taane
• \iff või \Leftrightarrow - ekvivalentsimärk
• \cdot - korrutusmärk
• \begin{enumerate} alustab nummerdatud listi ja \end{enumerate} lõpetab selle. Iga uus nummerdatud punkt käib käsu \item järele.(Nummerduse stiili muutmist vaatame hilisemates praktikumides.)

Tegelikult ei ole võimalik kõiki kasutatavaid märke meelde jätta. Selleks on loodud list, kus on kõik vajaminevad sümbolid olemas. Lisaks tuleb kasuks ka hea googeldamisoskus - kui oskad oma probleemi hästi sõnastada, siis leiad tõenäoliselt vastuse väga kiiresti.

2. ülesanne

Lae alla fail naidis2.pdf ning proovi samasugunue tekst vormistada LaTeXi abil.

Siin on mõned kasuks tulevad teadmised:

• \setcounter{section}{n} - peatükkide loendamine algab n-st
• \[ ... \] - matemaatiliste valemite kirjutamine eraldi reale
• \sqrt[a]{b} - juur, mille aste on a ja juuritav b
• a^{b} - a^b

Kodus

Et saaksid ka kodus harjutada ning kursuse lõpu poole oma kodust tööd vormistada, on vaja oma arvutisse installida mõningad programmid.

Oma kodukaustas olevatele failidele ligipääsemiseks on kaks võimalust. (Võimalus A on mugavam, aga ei tarvitse kõigil töötada.)

A. Ligipääs SCP või SFTP protokolle toetavate programmidega. Näiteks:

• Filezilla https://filezilla-project.org/
• WinSCP http://winscp.net/eng/index.php

Abi saad siit.

B.

1. Paigaldada arvutisse openVPN klient ja luua ühendus TÜ võrguga https://wiki.ut.ee/pages/viewpage.action?pageId=17105602
2. Ühendada võrgudraiv kohas (vt. täpselt, mis kaust arvutiklassis ühendatakse) nt \\pohl.ut.ee\omakasutajanimi
3. Kasutada võrgukausta tuttaval viisil

---

LaTeXi pakett Windowsi jaoks (paigaldab arvutisse latex.exe, pdflatex.exe, DVI-vaataja jne):

• MikTeX http://miktex.org/

või

• TexLive https://www.tug.org/texlive/

UNIX-tüüpi süsteemides (BSD, Linux jne) on teTeX ja TexLive.

---

Proovi lõpetada tunnis pooleli jäänud tööd