Praktikum 5
Latexmk
Mõnikord on mugav kasutada latexmk
selleks, et failid kompileeriksid automaatselt: nt latexmk -pvc -view=none -interaction=nonstopmode u1.tex
kompileerib tex->dvi
.
Allmärkused
Tähtsamad käsud ja nende tähendused:
- Käsk
\footnote{allmärkuse tekst}
loob kirjutatavasse kohta numbrilise ülaindeksi ning loogeliste sulgude sisse jääv tekst kuvatakse samanumbrilise viitega lehe allservas joone all \footnote[n]{allmärkuse tekst}
– annab viite numbriks n- Valemirežiimis ja tabelites tuleb lisada käsu
\footnotemark
ja peale valemirežiimi lõpetamist käsu\footnotetext{allmärkuse tekst}
- Viite stiili muutmiseks:
\renewcommand{\thefootnote}{\stiil{footnote}}
. Võib valida järgmistest stiilidest:\arabic
– araabia numbrid\roman
– väiketähtedes rooma numbrid;\Roman
- suurtähtedes rooma numbrid\alph
– väiketähed tähestikulises järjekorras;\Alph
– suurtähed tähestikulises järjekorras\fnsymbol
– 9 sümbolit eeldefineeritud järjekorras (*, †, ...)
- Uue stiili loomine (näiteks, kreeka tähed {$\alpha$}, {$\beta$}, {$\gamma$}, {$\delta$}):
\renewcommand{\thefootnote}{\ifcase\value{footnote}\relax\or{$\alpha$}\or{$\beta$}\or{$\gamma$}\or{$\delta$}\fi}
- Viited muutuvad klikitavaks, kui päisesse paigutada
\usepackage{hyperref}
(töötab ainult pdf formaadis)
Ülesanne 1
Ava fail naidis7.pdf ning proovi vormistada samasugune tekst kasutades {$\LaTeX{}$}it. Teksti saad failist allmarkus-tekst1.txt
Lobat\v{s}evski
– \v{s} annab š-tähe (katuse s kohale)\-
– lisab sõnasse valikulise poolituskoha (nn pehme poolitus)-
– sidekriips--
(n-tähe laiune kriips),---
– (m-tähe laiune kriips)
Kriipsud--
ja---
sobivad mõttekriipsuks. Näiteks:1960--80
,Viimase ülesande lahendas valesti isegi Toomas -- meie parim matemaatik
.
https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=O_61
Varasemal ajal kasutati rohkem m-tähe laiust kriipsu, praegusel ajal on rohkem levinud n-tähe laiune kriips.
Sidekriipsu (lühikese kriipsu) kasutamine kohas, kus peaks olema mõttekriips, on viga!-
"`text"'
ehk\quotedblbase text``
– eesti jutumärgid: „text “; siin`
on graavis ja'
on ülakoma
Arvestada tuleb, et eri keeltes laotakse jutumärgid erinevalt: https://en.wikipedia.org/wiki/Quotation_mark#Summary_table Näiteks « » märgid tekivad käskudega \guillemotleft \guillemotright
Valemitele viitamine
\begin{equation}\label{lemmik} ... \end{equation}
– nimega lemmik viitega valem\ref{lemmik}
– viide nimega lemmik kasutatud valemile
Ülesanne 2
Ava fail naidis7x.pdf ja proovi vormistada samasugune tekst kasutades {$\LaTeX{}$}it. Teksti saad failist viited-tekst1.txt
Kirjandusviited
\cite{märgend}
– loob kirjutatavasse kohta viite hiljem kirjeldatavale raamatule vms- Kirjandusnimestik luuakse keskkonnas thebibliography:
\begin{thebibliography}{n}
\bibitem[viite tähis]{märgend1}viidatav teos
\bibitem[viite tähis]{märgend2}viidatav teos
...\end{thebibliography}
- Loogelistes sulgudes olev n on pikim viite tähis
- Nurksulgudes olev osa kuvatakse viidatavas kohas ja viidetes viidatakse teosele just selle nimega. Kui nurksulud (ja sinna sisse kuuluv) ära jätta, siis toimub tavaline numbriline viitamine.
- Loogelistes sulgudes olev n on pikim viite tähis
- Viitamine veebileheküljele klikitava lingina (selleks peab päises laadima lisapaketi
hyperref
):\url{https://courses.ms.ut.ee}
\href{https://courses.ms.ut.ee}{Matemaatika ja statistika instituudi kursused}
Ülesanne 3
Ava fail viit_naide.pdf ning proovi vormistada samasugune tekst kasutades {$\LaTeX{}$}it. Teksti saad failist viit-tekst.txt
\={e}
– annab e-tähe, mille kohal on sirge kriips