Praktikum 6
Massiivid
Massiivide trükkimiseks on keskkond array
, mis töötab ainult valemirežiimis.
\begin{array}{veerujoondused} ... \end{array}
- argument
veerujoondused
määrab massiivi vormi- vasakule joondatud veergu tähistab
l
- paremale joondatud veergu
r
- tsentreeritud veergu
c
- etteantud laiusega veergu
p{laius}
- rajastatud veergu märgib vertikaaljoont
|
- vasakule joondatud veergu tähistab
- argument
- keskkonna sisus tähistab
&
hüpet järgmisse veergu\\
uue rea algust\hline
horisontaaljoont
array
keskkonna reavahet ja veeruvahet saab kontrollida parameetri\arraystretch
ja\arraycolsep
väärtuse muutudes:\renewcommand\arraystretch{k}
,\renewcommand\arraycolsep{n}
kus k on reavahe suuruse kordaja (1.5, 2 jne) ja n on sobiv veeruvahe pikkus (näiteks 3pt või 2mm).
Märkus. Tekstirežiimis tabelite koostamiseks saab kasutada (tekstirežiimis töötavat) keskkonda tabular
(on ka teisi keskkondi), kus veerujoondused antakse samasuguse süntaksiga nagu keskkonna array
puhul.
Ülesanne 1
Ava fail naidis8.pdf ja vormista sellest näide 3.2 koos lahendusega (vähemalt kuni lahenduse esimese lõigu lõpuni).
- Päised „Näide 3.2.“ ja „Lahendus.“ võib vormistada lihtsalt paksus kirjas
\textbf{Näide 3.2.}
ja kursiivis\emph{Lahendus.}
fraasid. - Võrrandisüsteem vormistada valemirežiimis keskkonnas
array
, kus igale liikmete veerule vastab paremale joondatud veergr
ja igale märkide veerule keskele joondatud veergc
. Võrrandisüsteemist vasakule võib ka ise lisada hõlmava looksulu „sulgude“\left\{
ja\right.
abil. - Kui on soov pärast massiivi panna punkti alla, siis üks võimalus seda teha on luua tühja massiivi punktiga viimasel real. See aga pole üldiselt soovitatav, punkt keskel (vaikimisi käitumine) on ok. Punkti tõstmiseks/langetamiseks saab kasutada käsku
\raisebox
, näiteks\raisebox{-3ex}{.}
langetab punkti 3 x-tähe kõrguse võrra. - Maatriksid vormistada samuti keskkonnaga
array
, kuid tulemuse ümber lisada veel sulud\left(
ja\right)
.
Teoreemid
Matemaatilisi dokumente kirjutades on arvatavasti vaja vormistada teoreeme, lemmasid, definitsioone, aksioome ja teisi analoogilisi struktuure.
- Paketi
amsthm
käsk\theoremstyle{stiil}
võimaldab ette anda, mille kohta teoreem käib, valides ühe kolmest eeldefineeritud stiilist:definition
paks tiitel, püstkirjas sisu: Definitsioon 1. Definitsiooni tekst.plain
paks tiitel, kursiivis sisu (see stiil on kasutusel vaikimisi): Teoreem 2. Teoreemi tekst.remark
kursiivis tiitel, püstkirjas sisu: Märkus 3. Märkuse tekst.- oma stiile saab juurde defineerida käsuga
\newtheoremstyle
\newtheorem{nimi}[varasemanimi]{tiitel}[jaotis]
- argument
nimi
on lühike võtmesõna, mille järgi teoreemi identifitseeritakse - argumendiga
tiitel
määratakse teoreemi tegelik nimi, nagu see trükitakse lõppdokumendis - valikuline argument
varasemanimi
on vaja uue keskkonna nummerdus mõne varasema keskkonna omaga siduda - valikuline argument
jaotis
on liigendusüksus, mille piirides teoreemi number muutub
- argument
- Keskkond
proof
lisab algusse sõna Tõestus ja lõppu paneb {$\square$}
Ülesanne 2
Kujundada failis art-toorik.tex olev tekst selliselt nagu failis art.pdf.
- käsk
\mathbb{N,Z,Q,R,C}
valemirežiimis tekitab tähte {$\mathbb{N,Z,Q,R,C}$} (vajab pakettiamssymb
) - Definitsiooni ja teoreemi jaoks luua käsuga
\newtheorem
uued enda valitud nimedega keskkonnad, millel on vajalikud päised. Enne keskkonna loomist valida käsuga\theoremstyle
sobiva stiili. - Tõestus vormistada keskkonnaga
proof
. - Kõik järjekorranumbrid lasta genereerida automaatselt käskudega
\label
ja\ref
.- Märkus:
ref
käsu ette on soovitatav panna sümboli~
, mis garanteeriks, et nt teoreemi ja tema numbri vahel ei tule reavahetus.
- Märkus:
Makrod
Uue käsu defineerimine:
\newcommand{\käsunimi}{sisu}
, kui käsul argumente ei ole\newcommand{\käsunimi}[n]{sisu}
, kui uuel käsul on n argumenti
Definitsiooni sisus märgitakse argumente tähistega#1
,#2
jne.
Kasutada saab uut käsku tavalisel viisil:\käsunimi{arg1}{arg2}. . . {argn}
.
Ülesanne 3
Vaatleme koodijuppi
\framebox{\begin{minipage}[c][4cm]{6cm}
\centerline{\Large \textbf{Indrek Zolk}}\par
\centerline{Tartu Ülikool}
\end{minipage}}
mis produtseerib järgneva tulemuse:
Koostage käsk \visiit
, millele antakse sisendiks kaks argumenti:
#1
on isiku nimi ja #2
on töökoht või õppeasutus. Käsu sisuks peab olema
ülaltoodud koodijupp, kus nimi ja töökoht on vastavalt muudetud. Selliselt saab
ühtse kujundusega visiitkaarte palju ja kiiresti teha
Tsüklid
Ülesanne 4
Interneti otsingut kasutades koostage {$\LaTeX{}$}i tsükkel (nt. \loop
ja \repeat
abil), mis kordab sama isiku visiitkaarti 500 korda.