Matemaatilise teksti küljendamine 2021/22 sügis

Praktikum 6

Massiivid

Massiivide trükkimiseks on keskkond array, mis töötab ainult valemirežiimis.

• \begin{array}{veerujoondused} ... \end{array}
  • argument veerujoondused määrab massiivi vormi
    • vasakule joondatud veergu tähistab l
    • paremale joondatud veergu r
    • tsentreeritud veergu c
    • etteantud laiusega veergu p{laius}
    • rajastatud veergu märgib vertikaaljoont |
• keskkonna sisus tähistab
  • & hüpet järgmisse veergu
  • \\ uue rea algust
  • \hline horisontaaljoont
• array keskkonna reavahet ja veeruvahet saab kontrollida parameetri \arraystretch ja \arraycolsep väärtuse muutudes: \renewcommand\arraystretch{k}, \renewcommand\arraycolsep{n} kus k on reavahe suuruse kordaja (1.5, 2 jne) ja n on sobiv veeruvahe pikkus (näiteks 3pt või 2mm).

Märkus. Tekstirežiimis tabelite koostamiseks saab kasutada (tekstirežiimis töötavat) keskkonda tabular (on ka teisi keskkondi), kus veerujoondused antakse samasuguse süntaksiga nagu keskkonna array puhul.

Ülesanne 1

Ava fail naidis8.pdf ja vormista sellest näide 3.2 koos lahendusega (vähemalt kuni lahenduse esimese lõigu lõpuni).

• Päised „Näide 3.2.“ ja „Lahendus.“ võib vormistada lihtsalt paksus kirjas \textbf{Näide 3.2.} ja kursiivis \emph{Lahendus.} fraasid.
• Võrrandisüsteem vormistada valemirežiimis keskkonnas array, kus igale liikmete veerule vastab paremale joondatud veerg r ja igale märkide veerule keskele joondatud veerg c. Võrrandisüsteemist vasakule võib ka ise lisada hõlmava looksulu „sulgude“ \left\{ ja \right. abil.
• Kui on soov pärast massiivi panna punkti alla, siis üks võimalus seda teha on luua tühja massiivi punktiga viimasel real. See aga pole üldiselt soovitatav, punkt keskel (vaikimisi käitumine) on ok. Punkti tõstmiseks/langetamiseks saab kasutada käsku \raisebox, näiteks \raisebox{-3ex}{.} langetab punkti 3 x-tähe kõrguse võrra.
• Maatriksid vormistada samuti keskkonnaga array, kuid tulemuse ümber lisada veel sulud \left( ja \right).

Teoreemid

Matemaatilisi dokumente kirjutades on arvatavasti vaja vormistada teoreeme, lemmasid, definitsioone, aksioome ja teisi analoogilisi struktuure.

• Paketi amsthm käsk \theoremstyle{stiil} võimaldab ette anda, mille kohta teoreem käib, valides ühe kolmest eeldefineeritud stiilist:
  • definition paks tiitel, püstkirjas sisu: Definitsioon 1. Definitsiooni tekst.
  • plain paks tiitel, kursiivis sisu (see stiil on kasutusel vaikimisi): Teoreem 2. Teoreemi tekst.
  • remark kursiivis tiitel, püstkirjas sisu: Märkus 3. Märkuse tekst.
  • oma stiile saab juurde defineerida käsuga \newtheoremstyle
• \newtheorem{nimi}[varasemanimi]{tiitel}[jaotis]
  • argument nimi on lühike võtmesõna, mille järgi teoreemi identifitseeritakse
  • argumendiga tiitel määratakse teoreemi tegelik nimi, nagu see trükitakse lõppdokumendis
  • valikuline argument varasemanimi on vaja uue keskkonna nummerdus mõne varasema keskkonna omaga siduda
  • valikuline argument jaotis on liigendusüksus, mille piirides teoreemi number muutub
• Keskkond proof lisab algusse sõna Tõestus ja lõppu paneb {$\square$}

Ülesanne 2

Kujundada failis art-toorik.tex olev tekst selliselt nagu failis art.pdf.

• käsk \mathbb{N,Z,Q,R,C} valemirežiimis tekitab tähte {$\mathbb{N,Z,Q,R,C}$} (vajab paketti amssymb)
• Definitsiooni ja teoreemi jaoks luua käsuga \newtheorem uued enda valitud nimedega keskkonnad, millel on vajalikud päised. Enne keskkonna loomist valida käsuga \theoremstyle sobiva stiili.
• Tõestus vormistada keskkonnaga proof.
• Kõik järjekorranumbrid lasta genereerida automaatselt käskudega \label ja \ref.
  • Märkus: ref käsu ette on soovitatav panna sümboli ~, mis garanteeriks, et nt teoreemi ja tema numbri vahel ei tule reavahetus.

Makrod

Uue käsu defineerimine:

• \newcommand{\käsunimi}{sisu}, kui käsul argumente ei ole
• \newcommand{\käsunimi}[n]{sisu}, kui uuel käsul on n argumenti
  Definitsiooni sisus märgitakse argumente tähistega #1, #2 jne.
  Kasutada saab uut käsku tavalisel viisil: \käsunimi{arg1}{arg2}. . . {argn}.

Ülesanne 3

Vaatleme koodijuppi
\framebox{\begin{minipage}[c][4cm]{6cm}
\centerline{\Large \textbf{Indrek Zolk}}\par
\centerline{Tartu Ülikool}
\end{minipage}}
mis produtseerib järgneva tulemuse:

Koostage käsk \visiit, millele antakse sisendiks kaks argumenti: #1 on isiku nimi ja #2 on töökoht või õppeasutus. Käsu sisuks peab olema ülaltoodud koodijupp, kus nimi ja töökoht on vastavalt muudetud. Selliselt saab ühtse kujundusega visiitkaarte palju ja kiiresti teha

Tsüklid

Ülesanne 4

Interneti otsingut kasutades koostage {$\LaTeX{}$}i tsükkel (nt. \loop ja \repeat abil), mis kordab sama isiku visiitkaarti 500 korda.