Matemaatilise teksti küljendamine - Kursused - Matemaatika ja statistika instituut

Praktikum 1

Sissejuhatus

Kuna kursuse üheks peamiseks eesmärgiks on anda õppijale oskused elementaarsel tasemel küljendussüsteemi LaTeX kasutamiseks, siis esimeses praktikumis tutvutakse põgusalt tarkvaraga ning proovitakse ka juba vormistada lihtsamaid matemaatikavalemeid.

LaTeXist

LaTeX on tekstikujundussüsteem, mida kasutatakse enamasti teaduslike ajakirjade ja raamatute kujundamiseks, kuid seda saab kergesti kasutada ka muudeks kujundustöödeks, kirjadest raamatuteni välja. Eriti hästi oskab LaTeX kujundada valemitega tekste. LaTeX on susteemi TeX osa, selle programmi stiilipakettide kogu. Mitte väga lühike LaTeX 2e sissejuhatus

Käsureaga tutvumine

Käsureast saab lugeda siit, CMD käsurea käsud leiad siit.

Ava dialoogiboksi "Käivita": Windowsi logoga klahv + R
Käivita käsurida tippides cmd ning vajutades seejärel OK
Mine oma kausta
- Ketta vahetamiseks tipi kettanimi: ning vajuta ENTER (nt H:)
- Loo oma kausta uus kaust selle aine jaoks tippides käsu mkdir kaustanimi ning vajutades ENTER (nt mkdir latex)
- Kausta vahetamiseks tipi käsk cd kaustanimi ning vajuta ENTER (nt cd latex)

NB! Tähtsad käsud:
cd .. liikumiseks ülemkausta
dir kogu kausta sisu väljastamiseks ekraanile (ls UNIX-tüüpi süsteemides)
Ctrl+C käsu täitmise peatamiseks, kui käsu täitmine on pooleli või blokeerunud

"Tere, maailm!"

Ava Notepad++ (või mõni teine lihtne tekstiredaktor oma süsteemis) ning loo uus fail
Määra dokumenditüübiks article
\documentclass{article} - see tähendab, et tegemist on lühema tekstiga
Lisa päisesse (lähtekoodile eelnev osa) järgnevad paketid
- \usepackage[T1]{fontenc} - täpitähed, <, >,|
- \usepackage[utf8]{inputenc} - tekstikodeering utf-8 (vajadusel, pole vajalik uute LaTeXi versioonidega)
- \usepackage[estonian]{babel} - eesti poolitus
Lähtekoodi keha algab käsuga \begin{document} ja lõpeb käsuga \end{document}
Lisa lähtekoodi mõni sõna või lause (nt Tere, maailm)
Salvesta koostatud fail laiendiga .tex oma võrgukettale (nt. H:) alamkausta latex kasutades valikut Fail->Save as.
Kompileerimiseks sisesta käsureale käsk latex failinimi (nt latex tere.tex)
Tekkinud .dvi formaadis faili avamiseks trüki käsk yap failinimi (nt yap prax1). UNIX-tüüpi süsteemides on yap asemel olemas nt xdvi.

NB! Kommentaariks loetakse % järele jäävat osa

Ülesanded

1. ülesanne

Ava fail naidis1.pdf ning proovi samasugune tekst vormistada LaTeXi abil.

Soovitus. Proovi oma koodi võimalikult tihti kompileerida - nii on lihtsam veakohti tuvastada.

Siin on mõned kasuks tulevad teadmised:

\section{pealkiri} - pealkiri
- Selleks, et saada pealkirju ilma nummerduseta (või ka muudsorti tavapäraselt nummerdatud asju Latexis ilma nummerduseta, tuleb lisada *. Nt \section*{pealkiri}
\setcounter{section}{n} - peatükkide loendamine algab n+1-st
\subsection{alapealkiri} - alapealkiri
\subsubsection{veel üks alapealkiri} - teise taseme alapealkiri
\usepackage{indentfirst} - pealkirja järgse lõigu taane (see on lisapakett, vastav käsk tuleb lisada päisesse)
Tühi rida tähendab lõiguvahet
\noindent - taandeta lõigu moodustamiseks
\vspace{0.5cm} - lisab 0,5 cm täiendava ruumi kahe lõigu vahele
$ matemaatiline tekst $ - matemaatilise teksti esitamine tavateksti sees toimub dollarimärkide vahel
- NB! Üksikud muutujad tavateksti sees tuleb alati valemirežiimis vormistada
a \ne b - a ei võrdu b-ga
\frac{lugeja}{nimetaja} - murdude esitamine
- Üks võimalus selleks, et murd ei oleks muu tekstiga sama kõrge, vaid normaalsuuruses, on kasutada murru ees käsku \displaystyle. Teine võimalus on näiteks päisesse lisada \everymath{\displaystyle}, mis jätab kõik valemid normaalsuurusesse
\textbf{paks tekst} - paksus kirjas tekst
\emph{kaldus tekst} - kaldkirjas tekst
{\small tekst} - väiksem tekst
\so{hõre tekst} - sõrendus, vajab paketti soulutf8
\iff või \Leftrightarrow - ekvivalentsimärk
\cdot - korrutusmärk
Keskkond enumerate nummerdatud loetelude jaoks (nummerduse stiili muutmist vaatame hilisemates praktikumides):
\begin{enumerate}
\item loetelu esimene punkt
\item loetelu teine punkt
\end{enumerate}
$3{,}6$ - kümnendmurd {$3{,}6$}, siin koma on vaja panna looksulgudesse seetõttu, et vastasel korral on tegu järjendi elementide eraldajaga ning koma järele jääks sobimatu tühik: $3,6$ näeks välja {$3,6$}
Mõndadel sümbolitel on LaTeXis eritähendus: $ & % # _ { } \ . Neid märke saab teksti lisada, kui kirjutada nende ette langjoon \$ \& \% \# \_ \{ \} \textbackslash .

Tegelikult ei ole võimalik kõiki kasutatavaid märke meelde jätta. Selleks on loodud list, kus on kõik vajaminevad sümbolid olemas. Lisaks tuleb kasuks ka hea googeldamisoskus - kui oskad oma probleemi hästi sõnastada, siis leiad tõenäoliselt vastuse väga kiiresti.

2. ülesanne

Ava fail naidis2.pdf ning proovi samasugunue tekst vormistada LaTeXi abil.

Siin on mõned kasuks tulevad teadmised:

\[ ... \] - matemaatiliste valemite kirjutamine eraldi reale
\sqrt[a]{b} - juur, mille aste on a ja juuritav b
a^{b} - a^b

Kodus

Et saaksid ka kodus harjutada ning kursuse lõpu poole oma kodust tööd vormistada, on vaja oma arvutisse installida mõningad programmid.

Oma kodukaustas olevatele failidele ligipääsemiseks on kaks võimalust.

Paigaldada arvutisse openVPN klient ja luua ühendus TÜ võrguga https://wiki.ut.ee/display/AA/VPN
Ligipääs SCP või SFTP protokolle toetavate programmidega. Näiteks:

Filezilla https://filezilla-project.org/
WinSCP http://winscp.net/eng/index.php

Sisselogimisel tuleb serveri nimeks panna mõni TÜ arvutivõrgu server, näiteks adalberg.ut.ee, Protokolliks on SFTP.

Paigaldada arvutisse openVPN klient ja luua ühendus TÜ võrguga https://wiki.ut.ee/display/AA/VPN
Haakida võrgudraiv kohas (vt. täpselt, mis kaust arvutiklassis ühendatakse) nt \\leesikas.ut.ee\omakasutajanimi, autentimisel on võib-olla vaja kasutajatunnus sisestada kujul DOMENIS\omakasutajanimi
Ühendamise menüüvalik on sageli "Map Network Drive" või "Vastenda draivina", käsurealt on vastav korraldus net use h: \\leesikas.ut.ee\omakasutajanimi
Kui küsitakse autentimiseks kasutajanime, siis see tuleb sisestada võib-olla kujul DOMENIS\omakasutajanimi
Kasutada võrgukausta tuttaval viisil. Lahtihaakimiseks net use /delete h:

UNIX-tüüpi süsteemides (Linux, MacOS):

tuleb kõigepealt luua mingi kaust, nt mkdir ~/h-ketas
haakida see kaust serveris asuva \\leesikas.ut.ee\omakasutajanimi SMB ressursiga, kasutades käsku: mount_smbfs //omakasutajanimi@leesikas.ut.ee/omakasutajanimi ~/h-ketas
Pärast seda on ~/h-ketas ühendatud ülikooli H: kettaga, selles võib veenduda näiteks cd ~/h-ketas, ls jne. abil
Lahtihaakimiseks umount ~/h-ketas

Siin tähis ~ tähistab nn kodukausta.

LaTeXi pakett Windowsi jaoks (paigaldab arvutisse latex.exe, pdflatex.exe, DVI-vaataja jne):

MikTeX http://miktex.org/

või

TexLive https://www.tug.org/texlive/

UNIX-tüüpi süsteemides (MacOS, BSD, Linux jne) on MacTeX, teTeX ja TexLive.

NB! Arvutiklassis tuleb esmakordsel kasutamisel käivitada skript c:\miktex-portable\miktex-portable.cmd

Proovi lõpetada tunnis pooleli jäänud tööd

Matemaatilise teksti küljendamine 2025/26 sügis